Kontrollitud 26.10.2026
Kas tööandja võib paluda töötajal alkomeetrisse puhuda? Alates 26. oktoobrist 2026 annab töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS) selleks selge õigusliku aluse. Kontrollimiseks peab üldjuhul olema põhjendatud kahtlus ning ettevõttes peab olema töötajatele tutvustatud joobekontrolli kord.
Väikeettevõtja esimene samm on läbi mõelda, millal ja kuidas kontroll toimub ning kuidas kaitstakse töötaja õigusi. Töötajate väike arv ei vabasta joobekontrolli tingimuste täitmisest. Allpool eristame seadusest tulenevaid nõudeid ja praktilisi soovitusi nende rakendamiseks.
Millal võib tööandja joovet kontrollida?
TTOS § 13 lõike 3 järgi võib tööandja kontrollida töötaja alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all olemist põhjendatud kahtluse korral.
Tööinspektsiooni 23.10.2026 selgitus toob võimalike tunnustena esile tavapärasest erineva käitumise ja ebaselge kõne. Üksik tunnus ei asenda asjaolude hindamist: töötaja enesetunnet ja selgitust tuleb samuti arvestada.
Praktiline soovitus: pane kirja konkreetsed tähelepanekud, nende aeg ja seos tööohutusega. Üldine väide „ta tundus imelik” jätab hiljem palju vaidlusruumi. Terviserikke kahtlusel korralda vajalik abi; kiiret abi vajavas olukorras helista 112.
Millal ei ole põhjendatud kahtlust vaja?
Seadus lubab kontrolli ilma põhjendatud kahtluseta siis, kui töötaja tööülesanded hõlmavad suurema ohu allika valitsemist või töötaja viibib suurema ohu allikaga seotud töökeskkonnas. Erand sõltub tegelikest tööülesannetest ja töökeskkonnast.
Tööinspektsioon nimetab võimalike näidetena bussi- ja veoautojuhte, ohtlike masinate operaatoreid ning ehitustööde tegijaid. Neid näiteid ei saa laiendada automaatselt kõigile sama ettevõtte töötajatele. Näiteks töökojas tegutseva masinaoperaatori ja eraldi kontoris töötava arvepidaja olukord võib olla erinev.
Praktiline soovitus: põhjenda riskihindamise alusel, milliste tööde või tööalade puhul seda erandit kasutad. Tavapärane kontoritöö ei anna iseenesest alust iga päev kõiki töötajaid ilma kahtluseta testida.
Enne kontrolli kehtesta kirjalikult taasesitatav kord
TTOS § 13 lõigete 4–5 järgi tuleb joobe kontrollimise kord koostada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja tutvustada seda ettevõtte kõikidele töötajatele. Kord peab sisaldama vähemalt kuut asja:
- kontrollimise protseduuri kirjeldust;
- seda, mida loetakse positiivseks leiuks ja milline on selle tagajärg töötajale;
- töötaja kaitse meetmeid;
- kontrollimisest keeldumise tagajärge töötajale;
- mõõtmistulemuse dokumenteerimise ja säilitamise korda;
- mõõtmistulemuse vaidlustamise korda.
Praktiline soovitus: määra, kes kontrollib, millist vahendit kasutatakse, kus kontroll toimub, kuidas järgitakse seadme kasutusjuhendit ning kuidas korraldatakse vaidluse korral kordusmõõtmine või muu usaldusväärne kontroll. Tutvustamise kohta tasub säilitada tõend. Üldisest lausest „meil on nulltolerants” nende nõuete täitmiseks ei piisa.
TTOS-i joobekontrolli säte ei kehtesta kõigile töökohtadele ühtset arvulist alkoholipiiri. Positiivse leiu kirjeldus peab olema ettevõtte korras selge; arvestada tuleb ka konkreetsele tegevusele kehtivaid erinõudeid. Alkomeetri näidu puhul märgi alati üles ka mõõtühik. Alkomeetri tulemus ei näita narkootilise või muu aine mõju.
Kuidas tegutseda kahtluse tekkimisel?
Järgmine tegevusjärjekord on praktiline soovitus ettevõtte korra rakendamiseks:
- Hinda vahetut ohtu. Peata ohtlik töö ja väldi õnnetust. Joobes töötaja tuleb töölt kõrvaldada: see kohustus tuleneb TTOS § 13 lg 1 punktist 15 ja kehtis juba enne uut kontrolliõigust.
- Selgita kontrolli alust. Räägi töötajaga privaatselt, nimeta kahtluse asjaolud või suurema ohu erand ning viita talle tutvustatud korrale.
- Kuula töötaja selgitus ära. Ära käsita kõnehäiret või tasakaaluprobleemi automaatselt joobena. Vajaduse korral korralda tervishoiutöötaja abi.
- Kontrolli kehtestatud protseduuri järgi. Järgi vahendi kasutusjuhendit ja töötaja kaitse meetmeid. TTOS-i kontrolliõigusest ei tulene tööandjale õigust kasutada füüsilist sundi või võtta sunniviisiliselt proove.
- Dokumenteeri vajalik. Märgi aeg, kontrolli alus, kasutatud vahend, tulemus ja mõõtühik, töötaja selgitus ning edasised toimingud. Paku korras ette nähtud vaidlustamisvõimalust.
- Otsusta edasine tegevus asjaolude põhjal. Korralda vajaduse korral ohutu lahkumine või abi. Võimalikku töölepingu rikkumist hinda eraldi.
Mis saab keeldumise või positiivse tulemuse korral?
Kontrollimisest keeldumise tagajärg peab olema eelnevalt kirja pandud ja töötajatele tutvustatud. Keeldumine üksi ei ole mõõtmistulemus ega tõenda automaatselt joovet. Fikseeri keeldumine ja selle põhjendus, olemasolevad tähelepanekud ning pakutud vaidlustamise või täiendava kontrolli võimalused. Võimalikke tööõiguslikke tagajärgi hinnates tuleb arvestada kontrolli seaduslikkust ja konkreetseid asjaolusid.
Positiivne leid ei lõpeta töölepingut automaatselt. Töölepingu seaduse § 88 lg 1 p 4 ja lg 3 järgi on joobeseisundis tööl viibimise tõttu ülesütlemisel üldjuhul oluline eelnev hoiatus. Eelnevat hoiatust ei ole vaja juhul, kui rikkumise erilise raskuse või muu põhjuse tõttu ei saa töötaja seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Ülesütlemiseks peab olema mõjuv põhjus ning hinnata tuleb mõlema poole huve. Ettevõtte sisekord ei asenda neid seaduse tingimusi.
Kes võib andmeid näha ja kui kaua neid hoida?
TTOS § 13 lg 6 lubab tööandjal töödelda töötaja üld- ja terviseandmeid ainult joobe kontrollimiseks vajalikus ulatuses. Lõike 8 järgi võib joobekontrolli andmeid säilitada kuni kolm aastat mõõtmisest arvates. See on ülempiir, mitte kohustus kõiki tulemusi alati kolm aastat alles hoida.
Praktiline soovitus: määra korras põhjendatud säilitamisaeg, kustutamise viis ja isikud, kellel on andmetele tööülesannete tõttu ligipääs. Ära jaga testi tulemust kollektiivi vestlusgrupis ega pane seda ühiskausta. Töötaja terviseandmeid oma töökohustuste täitmisel töötleval isikul on TTOS § 14 lg 1¹ järgi tähtajatu saladuse hoidmise kohustus.
Kui samal töökohal tegutseb mitu tööandjat
TTOS § 13 lg 7 järgi peavad ühises töökeskkonnas tegutsevad tööandjad joobe tuvastamise korralduses kokku leppima. Väikese alltöövõtja jaoks tähendab see, et enne objektil töö alustamist tasub selgitada, kes kontrollib, millist korda järgitakse, kuidas toimub tulemuse vaidlustamine ja vajalik teabevahetus. Töölepingu tagajärgi puudutavad otsused tuleb käsitleda töötaja enda tööandja ja töötaja vahelises töösuhtes.
Alustuseks vaata üle tööde ohud, koosta ettevõttele sobiv kontrollikord, tutvusta seda kõigile töötajatele ning valmista ette piiratud ligipääsuga dokumenteerimine. Tööohutuse muude 2026. aasta muudatuste kohta loe eraldi artiklit „Tööohutuse nõuded väikeettevõttele muutuvad: mis kaob ja mis jääb alles?”.
Ametlikud allikad
- Tööinspektsioon, 23.10.2026: „Kas ülemus võib sind alkomeetrisse puhuma panna? 26. oktoobrist kehtivad uued reeglid”.
- Töötervishoiu ja tööohutuse seadus: § 13 lg 1 p 15 ja lg-d 3–8; § 14 lg-d 1¹ ja 2. Kontrollimisel kehtiv redaktsioon alates 26.10.2026, RT I, 16.10.2026, 3.
- Muutmisseadus, RT I, 16.10.2026, 2: § 1 p 7 ja § 5. TTOS-i muudatused jõustusid 26.10.2026; päises olev 17.10.2026 puudutab erandina § 3 p 9 jõustumist.
- Töölepingu seadus, § 88: töölepingu erakorralise ülesütlemise tingimused.