Tööohutus väikeettevõttes: nõuded muutuvad

Uuendatud 26.10.2026

Alla kümne töötajaga ettevõtete töötervishoiu ja tööohutuse korraldus muutub lihtsamaks. Riigikogu võttis 30. septembril 2026 vastu töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused, mille eesmärk on vähendada tööandjate halduskoormust ja kaotada osa dubleerivast aruandlusest.

Väikese ettevõtte jaoks on muudatustes mitu väga praktilist punkti. Muu hulgas kaob alla kümne töötajaga ettevõttel kohustus esitada töökeskkonna riskianalüüs Tööinspektsiooni iseteenindusse ning korraldada ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsi.

See ei tähenda siiski, et väikeettevõttes kaoks tööohutus või riskide hindamise kohustus. Väheneb eelkõige bürokraatia, mitte tööandja vastutus töötajate tervise ja ohutuse eest.

Muudatused jõustusid 26. oktoobril 2026. Riigikogu võttis seaduse vastu 30. septembril, president kuulutas selle välja 9. oktoobril ning seadus avaldati Riigi Teatajas 16. oktoobril 2026 (RT I, 16.10.2026, 2). Allpool kirjeldatud tööohutuse muudatused on nüüd jõus.

Mis väikeettevõtte jaoks muutub?

Olulisemad muudatused võib kokku võtta nii:

Muudatus	Mida see ettevõtjale tähendab?
Alla 10 töötajaga ettevõte ei pea riskianalüüsi Tööinspektsiooni iseteenindusse esitama	Riskid tuleb endiselt hinnata, kuid kaob üks haldustoiming
Alla 10 töötajaga ettevõte ei pea korraldama töötervishoiu olukorra analüüsi	Kaob eraldi olukorra analüüsi kohustus; vajalikud tervisekontrollid jäävad
Tööinspektsiooni ei pea enam teavitama töökeskkonnaspetsialisti määramisest	Vähem eraldi aruandlust
Tööinspektsiooni ei pea enam teavitama töökeskkonnavolinikust	Vähem eraldi aruandlust
Töökeskkonnavolinik valitakse töötajate soovil	Valimine ei toimu enam automaatselt üksnes seaduses toodud töötajate arvu tõttu
Esmaabi korraldamine muutub paindlikumaks	Mitu ettevõtet saavad kasutada ühist lahendust
Tööinspektsioon saab rohkem andmeid teistest registritest	Ettevõtja esitab vähem samu andmeid eri kohtadesse

Muudatuste mõte on üsna lihtne: kui vajalik teave on riigil juba olemas või kui väikeses ettevõttes on senine protsess ebaproportsionaalselt koormav, ei peaks ettevõtja seda ainult vormitäiteks uuesti tegema.

Riskianalüüs ise ei kao

Siin on ilmselt kogu muudatuse kõige olulisem nüanss.

Kui alla kümne töötajaga ettevõte ei pea alates 26.10.2026 töökeskkonna riskianalüüsi enam Tööinspektsiooni iseteenindusse esitama, ei tähenda see, et riskianalüüsi pole enam vaja teha.

Tööandja peab jätkuvalt välja selgitama töökeskkonna ohutegurid ja hindama nendest tulenevaid riske töötaja tervisele ja ohutusele.

Riskianalüüs peab aitama vastata vähemalt kolmele küsimusele:

millised ohud konkreetses töökeskkonnas esinevad;
kui suur on nendest tulenev risk töötajale;
mida tööandja nende riskide vältimiseks või vähendamiseks teeb.

Riskianalüüsi juurde kuulub ka tegevuskava vajalike abinõude rakendamiseks.

Eraldi erand ühe inimese osaühingule: alates 26.10.2026 ei kohaldata TTOS-i üldjuhul osaühingule, mille ainuosanik on ühtlasi selle ainus juhatuse liige ja töötaja. Alles jäävad TTOS § 1 lg-s 3¹ loetletud erandid, sealhulgas ühise töökeskkonna ohutuse ja tööõnnetusest teatamise nõuded ning haigushüvitise sätted. Seda erandit ei saa laiendada igale ühe töötajaga ettevõttele.

Seega muutus riskianalüüsi esitamise kord, mitte riskide hindamise sisuline vajadus.

Näiteks kahe töötajaga raamatupidamisbüroo töökeskkond erineb oluliselt viie töötajaga autoremonditöökojast. Mõlemad on väikeettevõtted, kuid nende tööohud ei ole võrreldavad. Töötajate väike arv ei muuda töövahendeid, kemikaale, sundasendeid, psühhosotsiaalseid ohutegureid või muid võimalikke riske olematuks.

Suur muudatus: töötervishoiu olukorra analüüs

Väikeettevõtja seisukohalt võib kõige suurema praktilise ja rahalise mõjuga olla töötervishoiu olukorra analüüsi kohustuse kaotamine alla kümne töötajaga ettevõtetele.

Senine kõigile tööandjatele kehtinud kohustus pärines 2023. aastast.

Alates 26.10.2026 peab tööandja, kelle ettevõttes töötab vähemalt kümme töötajat, korraldama töötervishoiuarsti tehtava ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsi vähemalt kord kolme aasta jooksul (TTOS § 13¹ lg 12). Töötajate arvu määramisel kohaldatakse töötajate usaldusisiku seaduse § 18 lõiget 2.

Analüüsi käigus hindab töötervishoiuarst ettevõtte töötervishoiu olukorda tervikuna ning teeb ettepanekuid näiteks:

töökeskkonna kohandamiseks;
töötingimuste muutmiseks;
terviseriskide vähendamiseks;
töötajate tervise edendamiseks.

Kuna kohustus jõustus 2023. aastal, jõudis 2026. aastal paljude ettevõtete jaoks kätte esimese kolmeaastase perioodi lõpp.

Just siin on seadusemuudatuse ajastus väikese tööandja jaoks eriti oluline.

Kui ettevõttes töötab alla kümne inimese, ei pea tööandja alates 26.10.2026 seda eraldi ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsi enam korraldama. See vabastus ei kaota töötajate riskipõhise tervisekontrolli ega muid töötervishoiukohustusi.

Enne uue teenuse tellimist või lepingu muutmist tasub üle vaadata, kas see puudutab ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsi või töötajate tervisekontrolle. Juba sõlmitud lepingu tingimused tuleb teenuseosutajaga eraldi läbi vaadata.

Töökeskkonnaspetsialistist ei pea enam Tööinspektsioonile eraldi teatama

Kuni 25.10.2026 pidi tööandja töökeskkonnaspetsialisti määramisest Tööinspektsioonile teatama.

Alates 26.10.2026 see teavitamiskohustus enam ei kehti (TTOS § 16 lg 10 on kehtetu).

See ei tähenda jällegi, et töökeskkonnaspetsialisti funktsioon ettevõttes kaoks.

Töökeskkonnaspetsialist on inimene, kes tunneb ettevõtte töötingimusi ja aitab korraldada töötervishoiu ning tööohutusega seotud tegevusi. Tööandja võib vastavate teadmiste ja oskuste olemasolul neid ülesandeid ka ise täita.

Muudatus puudutab eeskätt seda, millist infot tuleb Tööinspektsioonile eraldi edastada.

Sarnane teavitamiskoormuse vähendamine puudutab töökeskkonnavolinikku.

Töökeskkonnavoliniku valimine muutub

Muudetakse ka töökeskkonnavoliniku valimise põhimõtet.

Alates 26.10.2026 tuleb tööandjal korraldada töökeskkonnavoliniku valimised, kui seda soovib vähemalt 10% ettevõtte, selle struktuuriüksuse või vahetuse töötajatest. Kui soovi ei avaldata või volinikku ei valita, peab tööandja tööohutuse ja töötervishoiu küsimustes töötajatega konsulteerima (TTOS § 17 lg 2).

Mõte on muuta töötajate esindaja määramine paindlikumaks ning vältida formaalset protseduuri olukorras, kus väga väikeses kollektiivis suhtlevad töötajad ja tööandja tööohutuse küsimustes niigi vahetult.

Seejuures ei kao töötajate õigus töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes kaasa rääkida.

Esmaabi saab korraldada mitme ettevõtte peale

Paindlikumaks muutub ka esmaabi korraldus.

Alates 26.10.2026 ei pea tööandja eraldi esmaabiandjat määrama, kui ühises töökeskkonnas tegutsevad tööandjad lepivad kokku ühises esmaabikorralduses. Esmaabiandjat ei pea määrama ka siis, kui ettevõtte töötajad töötavad üksinda, ega tervishoiuteenuse osutaja (TTOS § 13² lg-d 1¹–1²). Tööandja peab jätkuvalt tagama esmaabi ja esmaabivahendite kättesaadavuse.

See võib olla eriti praktiline näiteks:

ühises büroohoones tegutsevatele väikestele ettevõtetele;
coworking’u tüüpi töökohtades;
ettevõtetele, kelle töötajad töötavad samas tegevuskohas teiste ettevõtete töötajatega.

Eesmärk ei ole vähendada esmaabi kättesaadavust. Küsimus on selles, kas samas hoones peab näiteks neljal väikesel ettevõttel olema neli täiesti eraldiseisvat süsteemi või saab vajaliku valmisoleku mõistlikult ühiselt korraldada.

Vähem aruandlust ei tähenda vähem järelevalvet

Seadusemuudatusel on ka teine pool.

Samal ajal kui ettevõtja eraldi andmeesitamise kohustusi vähendatakse, saab Tööinspektsioon rohkem vajalikke andmeid otse teistest riiklikest andmekogudest.

Tööinspektsioon saab muu hulgas parema ligipääsu töötamise registri ning töövõtuahela andmetele. Selle eesmärk on võimaldada tõhusamat järelevalvet ja aidata avastada varjatud töötamist ning muid rikkumisi.

See on hea näide laiemast põhimõttest: ettevõtjalt küsitakse vähem infot, mida riigil juba niikuinii on.

Seega ei maksa muudatust tõlgendada nii, et väikeste ettevõtete tööohutusele hakatakse vähem tähelepanu pöörama. Pigem liigub süsteem formaalsete aruannete kontrollimiselt rohkem olemasolevate andmete kasutamise ja tegelike riskide järelevalve suunas.

Mida peaks alla kümne töötajaga ettevõte praegu tegema?

Alates 26.10.2026 saab lähtuda jõustunud uuest korrast, säilitades need tööohutuse tegevused, mille kohustus jääb alles.

Kui ettevõttes töötab alla kümne inimese, tasub praegu:

hoida töökeskkonna riskianalüüs jätkuvalt ajakohasena;
mitte eeldada, et riskianalüüsi koostamise kohustus kaob;
eristada töötervishoiu olukorra analüüsist vabastust töötajate tervisekontrolli kohustusest;
mitte lõpetada olemasolevaid tööohutuse tegevusi üksnes uudise pealkirja põhjal;
vaadata üle, millised senised TEIS-i ja Tööinspektsiooniga seotud toimingud enam vajalikud ei ole.

Eriti tasub muudatusi jälgida ettevõtetel, kus töötab 1–9 inimest. Just nende jaoks on halduskoormuse vähenemine kõige suurem.

Vähem paberit, mitte vähem tööohutust

Muudatuse üldine suund on väikeettevõtja jaoks mõistlik: viie töötajaga ettevõttelt ei ole alati põhjendatud nõuda täpselt sama haldusprotsessi nagu mitmesaja töötajaga organisatsioonilt.

Kõige tähtsam on aga mitte ajada segamini kohustuse vormi ja kohustuse sisu.

Kui riskianalüüsi ei pea enam Tööinspektsiooni infosüsteemi esitama, ei tähenda see, et töökeskkonna riske ei pea hindama. Kui eraldi teavitamiskohustus kaob, ei tähenda see, et tööohutuse eest enam keegi ei vastuta.

Väikeettevõtja jaoks peaks muudatuse tulemus olema lihtsam töökorraldus: vähem dubleerivat andmete sisestamist ja formaalseid protseduure, kuid alles jäävad need tegevused, millel on töötajate tervise ja ohutuse seisukohalt tegelik sisu.

Artikkel on ajakohastatud 26.10.2026 jõustunud seadusemuudatuste järgi.

Tööohutuse nõuded väikeettevõttele muutuvad: mis kaob ja mis jääb alles?