Riigihanked 2026: mis muutub väikeettevõtjale?

Uuendatud 19.10.2026

Alates 1. novembrist 2026 jõustuvad Eestis ulatuslikud riigihangete seaduse muudatused. Reformi eesmärk on vähendada bürokraatiat, kiirendada hankemenetlusi ning muuta avaliku sektori ostude korraldamine paindlikumaks.

Muudatused puudutavad eelkõige hankijaid, kuid need on olulised ka ettevõtjatele, kes müüvad või soovivad tulevikus müüa oma kaupu ja teenuseid riigiasutustele, kohalikele omavalitsustele, koolidele, lasteaedadele ning teistele avaliku sektori organisatsioonidele.

Väikeettevõtja jaoks on kolm kõige olulisemat muudatust:

Tõusevad lihthangete piirmäärad.
Muutuvad pakkumuste esitamise tähtajad ja lihtsustuvad menetlusreeglid.
Alates 2027. aastast muutuvad hankijate tulevased ostuplaanid paremini kättesaadavaks.

Seejuures tasub arvestada, et lihtsam riigihangete kord ei tähenda automaatselt, et kõik väiksemad ostud muutuvad avalikult nähtavaks. Ettevõtjal tuleb ka edaspidi ise võimalusi otsida ja oma teenuseid tutvustada.

Mis täpselt 1. novembrist muutub?

Riigihangete reformiga kaotatakse senine kolmetasandiline piirmäärade süsteem, kus eristati lihthanke, riigihanke ja rahvusvahelise hanke piirmäära.

Edaspidi jäävad alles kaks põhitaset: lihthanke piirmäär ja rahvusvaheline piirmäär.

Ühtlasi suurendatakse lihthanke piirmäärasid ning võimaldatakse senisest suurema maksumusega oste korraldada lihtsustatud menetluses.

Uued lihthanke piirmäärad

Hanke liik	Kuni 31.10.2026	Alates 01.11.2026
Asjade ostmine ja teenuste tellimine	30 000 €	50 000 €
Ehitustööde tellimine	60 000 €	100 000 €

Kõik tabelis toodud piirmäärad on käibemaksuta.

Tabelis on toodud avaliku sektori hankijate peamised piirmäärad. Võrgustikusektoris ning teatavate muude hankeliikide puhul kehtivad erisused.

Näiteks kui omavalitsus soovib tellida 40 000 euro eest teenust, jääb see seni kehtiva korra järgi lihthanke piirmäärast kõrgemale. Alates novembrist aga alla uue 50 000-eurose piirmäära.

See tähendab, et hankija ei pea sellise ostu puhul automaatselt korraldama registris avaldatavat lihthankemenetlust. Ta peab siiski järgima seadusest ja oma hankekorrast tulenevaid nõudeid.

Väiksema ostu korral võib hankija näiteks küsida hinnapakkumisi mitmelt ettevõtjalt või kasutada oma hankekorras ette nähtud muud ostumenetlust.

Oluline nüanss: lihthanke piirmäär ei ole summa, milleni võib avaliku sektori asutus osta täiesti reegliteta. Ka väiksemate ostude korral tuleb järgida asjakohaseid nõudeid ning tagada rahaliste vahendite otstarbekas kasutamine.

Kas kõrgem piirmäär on väikeettevõtjale hea või halb uudis?

Vastus sõltub sellest, kuidas ettevõte seni avaliku sektori tellimusi leidnud on.

Ühest küljest on muudatus positiivne. Hankijad saavad väiksemaid oste korraldada lihtsamalt ja kiiremini. See võib vähendada nii hankija kui ka pakkuja halduskoormust.

Näiteks võib väikeettevõte saada võimaluse pakkuda oma teenust ilma mahuka riigihankemenetluse dokumentatsioonita.

Teisest küljest ei pruugi kõik väiksemad ostud enam jõuda avaliku hanketeatena riigihangete registrisse.

Kui ettevõte on seni leidnud kliendid ainult riigihangete registri kaudu, võib osa tellimusi jääda tema jaoks vähem nähtavaks.

See ongi reformi üks praktilisemaid mõjusid, millele tasub tähelepanu pöörata.

Näide: 35 000 euro suurune teenuse tellimus

Oletame, et kohalik omavalitsus soovib tellida 35 000 euro eest haljastusteenust.

Enne 1. novembrit ületab see tellimus 30 000-eurost lihthanke piirmäära, mistõttu tuleb üldjuhul korraldada lihthankemenetlus.

Alates 1. novembrist jääb sama ost alla uue 50 000-eurose piirmäära.

See ei tähenda, et omavalitsus peaks tingimata tellima teenuse otse ühelt ettevõttelt. Küll aga võib ta kasutada oma hankekorras ette nähtud lihtsamat ostukorraldust.

Väikese haljastusettevõtte jaoks tähendab see, et ainuüksi riigihangete registri jälgimisest ei pruugi enam piisata.

Kasulik võib olla tutvustada oma teenuseid otse piirkonna omavalitsustele ja asutustele, jälgida nende veebilehti ning uurida, kuidas korraldatakse väiksemaid oste.

Lihthangetel antakse pakkumuste koostamiseks rohkem aega

Kuigi reformi üks eesmärke on hankemenetluste kiirendamine, pikenevad lihthankemenetluses pakkumuste esitamise miinimumtähtajad.

Hanke liik	Senine miinimumtähtaeg	Uus miinimumtähtaeg
Asjad ja teenused	10 päeva	15 päeva
Ehitustööd	15 päeva	25 päeva

Need on miinimumtähtajad, mitte kohustuslikud ühepikkused pakkumisperioodid. Hankija peab määrama hanke olemust ja keerukust arvestades mõistliku tähtaja ning võib anda rohkem aega.

Väikeettevõtjale on pikem pakkumuse koostamise aeg üldjuhul positiivne.

Kui suuremas ettevõttes tegeleb riigihangetega eraldi töötaja või osakond, siis väikeettevõttes peab pakkumuse sageli koostama ettevõtte juht oma igapäevatöö kõrvalt.

Lisaaeg võib võimaldada põhjalikumalt hinnata töö mahtu, küsida tarnijatelt hindu ja koostada realistlikum pakkumus.

Siiski ei tasu dokumentide lugemist viimasele päevale jätta. Eriti oluline on kontrollida, kas hankija nõuab kindlaid tõendeid, tegevuslubasid, varasemat kogemust või muid kvalifitseerimise tingimusi.

Hankemenetlused peaksid muutuma lihtsamaks ja kiiremaks

Reformiga ei suurendata ainult piirmäärasid, vaid lihtsustatakse ka menetluste läbiviimise reegleid.

Rahandusministeeriumi hinnangul puudutab lihtsustamine ligikaudu 49% siseriiklikest hangetest. Menetluste keskmine kestus võiks hinnanguliselt lüheneda umbes 87 päevalt 50 päevani.

Tegemist on prognoosiga, mitte garantiiga, et iga konkreetne hange tulevikus kiiremini lõpeb.

Ühe muudatusena saab hankija ulatuslikumalt keskenduda majanduslikult soodsaimaks tunnistatud pakkumuse kontrollimisele, selle asemel et kõigi pakkujate dokumente ühesuguse põhjalikkusega läbi töötada.

See võib vähendada formaalset kontrollimist ja kiirendada otsuste tegemist.

Ettevõtja jaoks võiks tulemuseks olla väiksem ajakulu pakkumise esitamisele ning kiirem selgus selle kohta, kas leping sõlmitakse.

Samas jääb pakkujale kohustus esitada nõutud andmed ja täita hanketingimused. Lihtsam menetlus ei tähenda, et hankija võiks jätta seaduses sätestatud nõuded arvestamata.

Alates 2027. aastast muutuvad hankeplaanid avalikumaks

Väikeettevõtja jaoks võib üks kõige kasulikumaid muudatusi jõustuda alles 1. jaanuaril 2027.

Sellest kuupäevast muutub hankijatele kohustuslikuks oma iga-aastaste hankeplaanide avaldamine riigihangete registris.

See on oluline, sest praegu ei pruugi väiksemal ettevõttel olla lihtne teada saada, milliseid kaupu või teenuseid riigiasutus, kool või omavalitsus järgmisel aastal tellida kavatseb.

Hankeplaanide parem kättesaadavus võimaldab ettevõtjatel tulevasteks pakkumisteks varem valmistuda.

Näiteks saab ettevõte hankeplaani põhjal hinnata:

milliseid teenuseid või kaupu konkreetne asutus tõenäoliselt vajab;
kas kavandatav ost vastab ettevõtte tegevusvaldkonnale;
millisel ajal võiks hange toimuda;
kas ettevõttel on selle täitmiseks piisavalt tööjõudu ja muid ressursse.

Oluline on mõista, et hankeplaan ei ole veel hanketeade ega tellimuse garantii.

Planeeritud ostu maht, ajastus või vajadus võib muutuda. Samuti ei tähenda hankeplaani avaldamine, et kõik selles nimetatud ostud korraldatakse täpselt ühesuguse menetlusega.

Sellegipoolest aitab varasem ülevaade ettevõttel oma müügitööd ja ressursse paremini planeerida.

Kuidas väikeettevõte saaks avaliku sektori tellimustele paremini ligi?

Kõik avaliku sektori tellimustest huvitatud ettevõtted ei pea muutuma riigihangete spetsialistideks.

Küll aga tasub läbi mõelda, kust tulevasi kliente leida ning kuidas pakkumiste tegemiseks valmistuda.

1. Tutvu riigihangete registriga

Riigihangete register asub aadressil riigihanked.riik.ee.

Registris saab otsida avaldatud hankeid näiteks märksõna, hankija või valdkonna järgi.

Hangete otsimiseks ei pea sisse logima. Küsimuste esitamiseks ja pakkumuste tegemiseks tuleb registrisse sisse logida.

Kasulik on vaadata ka oma tegevusvaldkonna CPV-koode, mida kasutatakse hangete liigitamiseks.

Kui ettevõte soovib osaleda riigihangetes regulaarselt, tasub tutvuda registri pakkujatele mõeldud juhenditega.

2. Ära piirdu ainult riigihangete registriga

Kõik väiksemad ostud ei pruugi olla avaldatud riigihangete registris.

Seetõttu tasub jälgida ka potentsiaalsete klientide veebilehti ning avalikke dokumendiregistreid.

Näiteks võib väikeettevõte, kes pakub raamatupidamis-, IT-, koristus-, turundus- või hooldusteenuseid, uurida, millised avaliku sektori asutused võiksid tema teenuseid vajada.

Ettevõtte teenuste tutvustamine potentsiaalsetele klientidele on tavapärane müügitegevus ka avalikus sektoris. Seejuures ei tähenda tutvumine või kontaktide loomine õigust saada eelistatud kohtlemist hilisemas hankemenetluses.

3. Kontrolli oma ettevõtte valmisolekut

Enne pakkumise tegemist tasub veenduda, et ettevõtte dokumendid ja andmed on korras.

Olenevalt hankest võivad olulised olla näiteks majandusaasta aruanded, maksukohustuste täitmine, varasemate tööde kogemus ning tegevusvaldkonnas nõutavad load või registreeringud.

Samuti tasub kontrollida, et ettevõtte esindajal oleks vajalik ligipääs riigihangete registrile.

Kui mõni vajalik dokument või tingimus selgub alles pakkumuse esitamise tähtaja eel, võib pakkumine jääda esitamata lihtsalt ajapuuduse tõttu.

4. Arvuta pakkumuse tegelik tasuvus

Riigihanke võitmine ei tähenda automaatselt kasumlikku lepingut.

Väikese ettevõtte jaoks võib suuremahulise lepingu täitmine tähendada näiteks täiendavate töötajate palkamist, materjalide etteostmist või vajadust katta kulud enne kliendilt raha laekumist.

Seetõttu tuleks enne pakkumuse esitamist hinnata vähemalt tööjõu- ja materjalikulu, transporti, võimalikke alltöövõtjaid, lepingu kestust, maksetingimusi ning vajalikke rahalisi reserve.

Eriti oluline on hinnata rahavoogu olukorras, kus ettevõte peab lepingu täitmiseks tegema suuri ettemakseid, kuid tasu laekub alles hiljem.

Madal hind võib aidata hanke võita, kuid liiga madal hind võib muuta lepingu ettevõtte jaoks kahjumlikuks.

Kas uued reeglid kehtivad ka juba alanud hangetele?

Ei.

Riigihanked, mille menetlus on alustatud enne 1. novembrit 2026, viiakse lõpuni nende alustamise ajal kehtinud reeglite järgi.

See tähendab, et kui ettevõte osaleb oktoobris alustatud hankemenetluses, ei hakata sellele automaatselt kohaldama novembrist jõustuvaid uusi piirmäärasid või tähtaegu.

Oluline on menetluse alustamise kuupäev, mitte see, millal pakkumus esitatakse, hange lõpeb või hankeleping sõlmitakse.

Kui ettevõte osaleb praegu pooleliolevas hankes, tuleb lähtuda konkreetse hanke alusdokumentidest ja sellele kohalduvast õigusest.

Mida tasuks ettevõtjal enne 1. novembrit teha?

Kõigil ettevõtjatel ei ole vaja riigihangete seaduse muudatuste tõttu oma töökorraldust muuta.

Kui ettevõttel puuduvad avaliku sektori kliendid ja huvi sellesse sektorisse laieneda, ei tekita muudatus talle iseenesest uusi kohustusi.

Kui aga ettevõte müüb või soovib müüa avalikule sektorile, tasub üle vaadata:

kas senine hangete otsimise viis on piisav;
millised asutused võiksid ettevõtte teenuseid või kaupu vajada;
kas ettevõtte dokumendid ja registriandmed on korras;
kuidas hinnata pakkumuste tasuvust ja lepingute mõju rahavoole;
millal alustada 2027. aasta hankeplaanide jälgimist.

Väikese ettevõtte konkurentsieelis ei pruugi olla odavaim hind. Selleks võib olla ka paindlikkus, kiire reageerimine, valdkondlik eriteadmine või väga hästi korraldatud teenus.

Reform võib muuta selliste teenuste pakkumise avalikule sektorile lihtsamaks, kuid võimaluste leidmine nõuab jätkuvalt ettevõtjapoolset aktiivsust.

Kokkuvõte: vähem bürokraatiat, kuid rohkem põhjust oma võimalusi jälgida

Alates 1. novembrist 2026 muutuvad Eesti riigihanked lihtsamaks. Lihthangete piirmäärad tõusevad, senine eraldi riigihanke piirmäär kaob ning suuremat osa hangetest saab korraldada paindlikumalt.

Väikeettevõtjale võib see tähendada lihtsamat osalemist ja kiiremaid otsuseid.

Samas võib osa väiksemaid avaliku sektori oste toimuda ilma registris avaldatava lihthankemenetluseta. Seetõttu muutub olulisemaks ka otsene turu tundmine ja oma teenuste nähtavus.

Alates 1. jaanuarist 2027 pakub hankeplaanide avaldamise kohustus täiendava võimaluse tulevasi tellimusi aegsasti märgata.

Kõige olulisem järeldus väikeettevõtjale on lihtne: avalik sektor võib olla täiesti arvestatav klient, kuid sealsete võimaluste leidmiseks ei piisa alati ainult avaldatud hanketeadete ootamisest.

Riigihanked muutuvad 1. novembril 2026: mida peaks teadma väikeettevõtja?